Eesti keele A2-taseme õppekava

1. 1. Algteadmised eesti keelest (A1- tase).
   2. Õppija keeletase määratakse testi ja sellele järgneva vestluse alusel, õppija ja koolitaja koostöös. Testi koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Noorteameti infomaterjal ja testid.
   3. Koolitusele võetakse vastu õppijad, kes on sooritanud keeletaset selgitava testi, esitanud kirjaliku taotluse, sõlminud koolituslepingu ning tasunud väljastatud arve alusel õppemaksu enne õppetöö algust. Osaline tasumine lepitakse kokku kirjalikult.

Eesti keele teadmiste omandamine A2-tasemel, mis võimaldab toime tulla igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Õppija oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused ning enesekindlus, et õpitut praktikas kasutada.

Õppija teadmised ja oskused kursuse lõpuks:

Kuuldu mõistmine

• • Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase ja lauseid, mis seostuvad oluliste eluvaldkondadega (nt info perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö);
  • Mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu; – Mõistab lihtsaid juhiseid.

Loetu mõistmine

• • Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu;
  • Mõistab lihtsaid igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades.

Üldine rääkimisoskus

• • Tutvustab ja kirjeldab lihtsal viisil inimesi, elu- ja töötingimusi ning igapäevatoiminguid; sõnastab, mis meeldib, mis mitte jne; – Tekst moodustub lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja – lausetest;
  • Vahetab lühikesi lauseid, kuid ei suuda vestlust ülal hoida.

Üldine kirjutamisoskus

• • Kirjutab lihtsate fraaside ja lausetega oma perekonnast, elutingimustest, haridusest ning praegusest ja eelmisest tööst; – Kirjutab väga lihtsaid isiklikke kirju;
  • Kirjutab lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad talle vajalikke asju;
  • Täidab lihtsaid isikuandmeid nõudvaid ankeete.

Õppe sisu teemavaldkondade kaupa:

1. Tutvumine. Tervitamine. Enesetutvustus. Viisakusavaldused tutvumisel.
2. Perekond. Sugulased. Päritolu. Kodumaa. Rahvused. Keeled. Välimus. Vanus.
3. Kodu. Koduloomad. Asjad kodus. Loodus meie ümber. Ilm. 4. Töö. Elukutse. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused. Tööintervjuu.Tegevused tööl. Tööpäeva kirjeldus. Töökohustused. CV. 5. Haridus ja koolid.
4. Aeg. Nädalapäevad. Kuupäevad. Kellaaeg. Aastaajad. Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonid. Minu päev. Ajamõisted ja kokkulepped. 7. Vaba aeg. Hobid. Puhkus. Reisimine. Reisi planeerimine. Hotelli broneerimine. Piletite ostmine. Sõiduplaanid. Teeküsimine ja juhatamine.
5. Teenindusasutused. Postkontor. Kohvik. Pank. Kauplus. Riided ja riietumine, riiete valimine, proovimine, ostmine.
6. Söögid, joogid. Turul ja kaupluses.
7. Tähtpäevad. Külaliste kutsumine ja vastuvõtmine.
8. Kodu ja olme. Kodukirjeldus. Üürimine ja ostmine. Kodutehnika. Remont. Ehituspoes.
9. Tervis ja tervishoid. Kehaosad. Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Arsti juures. Apteek.

Grammatika:

• Tegusõnad: pööramine olevikus ja lihtminevikus.
• Nimisõnad: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga. 3. Isikulised asesõnad.
• Omadussõnad.
• Küsisõnad.
• Arvsõnad.
• Ma- ja da-infinitiiv.
• Ainsuse osastav kääne.
• Lihtmineviku i-vorm.
• Kohakäänded. Lühike sisseütlev.
• Saav ja olev kääne.
• Tuleviku väljendamine.
• Põhiarvsõnad.
• Muutumatud sõnad: kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad.
• Järgarvsõnad.
• Kaasa- ja ilmaütlev kääne.
• Käskiv kõneviis.
• Ainsuse ja mitmuse osastav kääne. Osastava käände kasutamine seoses toiduainetega.
• Tingiv kõneviis.
• Lõpetatud ja lõpetamata tegevus.
• Käskiv kõneviis.
• Ees- ja tagasõnad.
• Täisminevik.
• Umbisikuline tegumood / tutvustamine.

1. Auditoorne kontaktõpe
2. Distantsõpe veebikeskkonnas (Google Meet, Zoom, Skype)
3. Iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada kontakt- või distantsõppevahelisel ajal. Auditoorne ja distantsõpe: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, videolugude vaatamine ja analüüsimine, individuaal-, grupi- ja paaristöö jm. Iseseisev töö on uue sõnavara õppimine, kodused iseseisvad tööd. Iseseisva töö raames suunatakse õpilane vaatama eestikeelseid telesaateid, lugema eestikeelseid ajalehti, kuulama eestikeelset raadiot või taskuhäälingut, kasutama eestikeelset sotsiaalmeediat (sh eesti keele õppega seotud grupid) ja katsetama iseseisvaks keeleõppeks loodud keskkondi, näiteks keeleklikk.ee. Täienduskoolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ja arendab kõiki osaoskusi.

Õpikud ja muud materjalid:

• „E nagu Eesti“ / peatükid 7 – 14 / Mall Pesti, Helve Ahi / Kiri Mari Kirjastus;
• Keelepildid, 1-12, Mall Pesti, Katrin Kaev / Kiri-Mari Kirjastus;
• „Tere jälle“ /A1- A2/ Inga Mangus, Merge Simmul / Kirjastus Kirjatark;
• grammatikaselgitamise videod, helisalvestised, digiharjutused;
• õpetaja koostatud materjalid (näit dialoogid eluliste
  situatsioonide teemadel, sõnakaardid, pildimaterjal,
  grammatikaharjutused, erinevad töölehed, sh Google Drives ühistöö sooritamiseks. Lisaks veebitahvlid Jamboard ja Padlet erinevate ülesannete sooritamiseks ühistööna, Quizizz-keskkond valikvastustega testide lahendamiseks );
• õpetaja koostab vajalikke materjale juurde jooksvalt õppija vajadustest lähtudes;
• võimalikud avalikud digimaterjalid internetis, mille kohta edastab õpetaja õpilastele just neile sobiva veebikeskkonna aadressi ja muu info;
• keeleklikk. ee iseseisvaks tööks
• e-sõnaraamatud www.eki.ee kodulehel:
• vene-eesti sõnaraamat
• eesti-vene sõnaraamat
• inglise-eesti sõnaraamat
• sõnaveeb.ee
• www.meis.ee / sõeltestid
• www.harno.ee / info eesti keele tasemeeksamite ja eksamieelsete konsultatsioonide kohta.

Hindamismeetod:
A2 – taseme test, mis hõlmab 4 osaoskuse rakendamist (rääkimise, kirjutamise, lugemise ja kuulamise ülesandeid vastavalt läbitud teemadele). Hindamine toimub kirjaliku testi ja suulise vestluse teel.

Hindamiskriteeriumid:

• kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud info põhisisust, kui partner räägib selgelt ning on valmis juttu ka kordama;
• lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu,
  lünkharjutuste tegemisel tunneb ära konkreetse
  grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil;
• rääkimine – oskab vastata enda kohta esitatud küsimustele, räägib lihtsate lausetega endast, oma perest, elukohast, tööst;
• kirjutamine – oskab koostada lühikesi kirju ja moodustada grammatiliselt korrektseid lauseid.

Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% tundides ja iseseisvate tööde tegemine. Kursuse lõpetamiseks sooritavad õppijad tõenduspõhise testi kõigi nelja osaoskuse tõendamiseks (sh suuline vestlus). Test loetakse sooritatuks vähemalt 60% tulemusega.

Testi koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Noorteameti infomaterjal ja testid.

Kursuse lõpus saab õppija tema oskusi ja arengut kajastava tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud ja õpiväljundid saavutatud.

Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul, kui ta osales vähem kui pooltes tundides või kui isik ei saavutanud õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse ka juhul, kui koolitusel ei kontrollita õpiväljundite saavutamist või õppija katkestab koolituse. Sellisel juhul tuuakse tõendil (või selle lisas) välja ka info selle kohta, milliste teemade käsitlemisel õppija osales.

Tunnistuse ja tõendi väljastamise korra aluseks on Haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määrus nr 27 „Täienduskoolituse standard“.

Õppeaeg: vastavalt tundide toimumise ajakavale ja õppetöö perioodile. Õppetundide vahel on puhkepausid, mis toimuvad eelneva kokkuleppe alusel õppijatega. Kohtumised (auditoorselt või veebiõppena) toimuvad 2 -4 korda nädalas, 2 – 6 akadeemilist tundi korraga.

Koolitused toimuvad õppeklassides Tallinna kesklinnas Tulika tn 19 ja/või Pärnu mnt 69 või veebikeskkonnas e-õppe vormis, mis on rühmatöödeks ja ühistegevuseks sobivad. Klassides on olemas esitlustehnika, kõik vajalikud vahendid, mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatöödeks (nt U-kujulised lauad). Ruumides järgitakse kõiki tehnika kasutamise eeskirju, tuleohutusnõudeid ja sanitaarnorme. Koolitusruumid vastavad tervisekaitsenõuetele. Kursused toimuvad ka interneti vahendusel e-õppe teel, kasutades keskkonda Zoom, Googele Meet, Skype. Digilahendus võimaldab grupi jaotamise väiksemateks osadeks, et sooritada rühma- ja paaristööd. Õpetajatel on vastavad digipädevused ja IT- varustus (arvuti, kaamera, mikrofon jm professionaalseks tööks), lisaks digipädevused erinevate keskkondade kasutamiseks, nt Google Forms, Padlet jm).