Eesti keele C1-taseme õppekava

Õpingute alustamise tingimused:

1. Õppija on sooritanud keeleoskuse määramise testi või riikliku tasemeeksami B2-tasemele.
2. Õppija keeletase määratakse kirjaliku ja suulise testi alusel. Testi koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Noorteameti keeletaseme hindamisjuhend ja testid.

Õppe eesmärk on eesti keele teadmiste omandamine C1 ehk vilunud keelekasutaja tasemel, mis võimaldab väga hästi toime tulla igapäevastes suhtlusolukordades, aru saada eri teemadel toimuvast kõnest, selgitada põhjalikult oma seisukohti, kirjutada isiklikke ja tööalaseid kirju ning aruandeid, vestelda sujuvalt huvipakkuvatel teemadel, kaitsta oma seisukohti, arendada vestlust ise teemat algatades ja arendades.

Kursuse lõpuks on õppija omandanud järgmised oskused ja teadmised:

• saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest;
• saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest, tajub tekstide stilistilist eripära;
• oskab end väljendada ladusalt ja spontaanselt, avaldada oma mõtteid ja arvamusi, arendada vestluses teemat, teha kokkuvõtteid, kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel;
• oskab kirjutada selget, hästi liigendatud teksti, põhjendada oma arvamust, esile tõsta olulisemat, vajadusel kohendada oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju.

C1-keeletaseme õppe sisu teemavaldkondade kaupa:

1. Mina ja infoühiskond Enda põhjalik tutvustamine. Päevakajalised sündmused. Erineva info leidmine internetist, teatmeteostest jne. Sotsiaalmeedia. Massimeedia. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Info/internetisõltuvus. Erinevad ankeedid, küsitlused. Keelestiili valik.
2. Haridus Haridus ja õpingud. Eesti haridussüsteem. Elukestev õpe. Kutseõpe. Õppimine välismaal. Veebiõpe. CV. Essee.
3. Amet ja töö Karjääri planeerimine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. Tööintervjuu. Koosolekud. Ettevõtlikkus. Tööstress. Erinevate dokumentide vormistamine. CV. Motivatsioonikiri. Vastuskiri. Äriplaan.
4. Teenindus ja kaubandus. Tarbimine Reklaam. Inimeste mõjutamine. Tarbijakaitse. Internetikaubandus. Taaskasutus. Pangateenused. Järelepärimiskiri. Pretensioon. Dokumentatsiooni täitmine. Arvsõna. Modaalsõnade kasutamine.
5. Vaba aegAktiivne puhkus. Kultuur Kultuur: film, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Arvustus. Sport. Rekreatsioon. Maailmakultuur. Kultuuriline identiteet. Arutlus.
6. Tervis ja eluviis Tervishoid. Tervisekontroll. E-tervis. Alternatiivmeditsiin. Allergiad. Elukvaliteet. Tööstress. Läbipõlemine. Harrastussport. Rekreatsioon. Test ja selle analüüs.
7. Elukeskkond. Liiklus Keskkonnakaitse. Loodushoid. “ Teeme ära“ jt keskkonnaprojektid. Prügi. Ökotoit ja selle tootmine. Jätkusuutlik areng. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Liiklus. Tunnistuse andmine. Seletuskiri.
8. Inimestevahelised suhted. Tähtpäevad Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine. Erinevad peretüübid. Peretraditsioonid. Suhted, kombed peres, tööl, eri kultuurides. Rahvakalender. Keelestiili valik.
9. Eluase ja kinnisvara Kodu otsimine ja ostmine. Pangalaen. Dokumentatsioon. Naabrivalve. Korteriühistu. Elukeskkond ja taristu. Elektriseadmed. Juhendid.
10. Riik ja ühiskond. Avalikud asutused Riigikaitse. Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Riigieelarve ja valimised. Keelestiili valik.

Grammatika:

• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
• Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
• Küsisõnad.

Auditoorne ja distantsõpe: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, videolugude vaatamine ja analüüsimine, individuaal-, grupi- ja paaristöö jm.

Iseseisev töö raames suunatakse õpilane vaatama eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugema eestikeelseid ajalehti ning kasutama eestikeelset sotsiaalmeediat (sh nt eesti keele õppega seotud grupid.

Täienduskoolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ja arendab kõiki osaoskusi.

Õpikud ja muud materjalid. Lähtutakse tasemekirjelduse käsiraamatust K. Kerge „Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti Keele Sihtasutus 2008. Põhiõpik on M. Kitsnik, L.Kingisepp “Avatud uksed”.

1. M. Kitsnik „Praktiline eesti keel teise keelena“, B2, C1
2. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppematerjalide veebileht https://keeleweb2.ut.ee
3. Meediatekstid ja helisalvestised, nt ERR meediakanal https://jupiter.err.ee ja https://www.err.ee/ Allika kohta edastab õpetaja õpilastele sobiva veebikeskkonna aadressi ja muu täpse info.
4. E-sõnaraamatud www.eki.ee kodulehel www.sõnaveeb.ee
5. Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“, 2019
6. Raili Pool „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“, 2019
7. M. Hennoste „Tekstiõpetus“, 2009
8. K. Aava, Ü. Salumäe „Meedia ja mõjutamine“, 2013
9. Õpetaja koostatud õppematerjalid lähtuvalt õppijate vajadustest
10. www.harno.ee / eesti keele tasemetestide näidismaterjalid ja konsultatsioonivihik.
    www.keeleklikk.ee Kultuuriklikk
    www.meis.ee/testest
    www.efant.ee/std
    www.kutsekeel.ee/eestikeel
    www.meis.ee/raamatukogu
    www.estmigkomm.jimdo.com
    www.quizlet.com
    www.memrise.com
    www.keeleveeb.ee
    www.eki.ee
    www.glosbe.com
    www.filosoft.ee
    www.12küsimust.ee
    www.novaator.err.ee
    Eesti Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut
    EKKR 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele sihtasutus.
    Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
    Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
    Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium”
    Filmid: “Seenelkäik”, “Mandariinid”, “1944”
    Valitud peatükke järgmistest Eesti autorite teostest:
    Indrek Hargla apteeker Melchiori sari
    Andrus Kivirähk „Rehepapp ehk November“
    Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
    Andrus Kivirähk „Lood“
    Andrus Kivirähki lasteraamatud
    Andrus Kivirähk „Eesti matus“

Hindamismeetod: C1-keeletaseme test, mis hõlmab nelja osaoskuse rakendamist st rääkimise, kirjutamise, lugemise ja kuulamise ülesandeid vastavalt õpitule. Hindamine toimub kirjaliku ja suulise testi põhjal.

Hindamiskriteeriumid:

• kuulamine – mõistab pika ja keeruka jutu, loengu, esitluse, aruande sisu; suudab jälgida pikemat juttu ja keeruka sisuga vaidlust;
• lugemine – mõistab raskusteta nii üldisi kui ka oma tööga seonduvaid tekste, eristab teksti ülesehituse põhjal olulist ebaolulisest, oskab teha teksti põhjal järeldusi, loeb ilukirjandust, kasutades vajadusel sõnaraamatu abi;
• rääkimine – oskab esitada üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid ettevalmistatud teemal, tuleb hästi toime igapäevastes ja rutiinsetes ametialastes kõneolukordades;
• kirjutamine – suudab kirjutada erinevaid tekste (analüüs, arvamuslugu jt) arvestades adressaati ja lähtudes tööülesandest; grammatika on korrektne ja sõnavara ulatuslik.

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 60% kontakttundides. Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1- taseme lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele. Test loetakse sooritatuks vähemalt 60% tulemusega. Kursuse lõpus saab õppija tema oskusi ja arengut kajastava tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud ja õpiväljundid saavutatud. Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul, kui ta osales vähem kui pooltes tundides või kui isik ei saavutanud õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse ka juhul, kui koolitusel ei kontrollita õpiväljundite saavutamist või õppija katkestab koolituse. Sellisel juhul tuuakse tõendil (või selle lisas) välja ka info selle kohta, milliste teemade käsitlemisel õppija osales.

Tunnistuse ja tõendi väljastamise korra aluseks on Haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määrus nr 27 „Täienduskoolituse standard“.

Õppeaeg: vastavalt tundide toimumise ajakavale ja õppetöö perioodile. Õppetundide vahel on puhkepausid, mis toimuvad eelneva kokkuleppe alusel õppijatega.

Kohtumised (auditoorselt või veebiõppena) toimuvad 2 – 4 korda nädalas, 2 – 6 akadeemilist tundi korraga.

Koolitused toimuvad kas kursuse tellija (klassi)ruumides või kursuse korraldaja poolt rendilepingu alusel selleks renditud klassiruumides aadressil Tulika 19 Tallinnas.

Koolitusruumid on sobilikud rühmatöödeks ja ühistegevuseks; seal on olemas esitlustehnika ja mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatöödeks. Koolitusruumid, õppetehnika ja -vahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Ruumides järgitakse kõiki tehnika kasutamise eeskirju, tuleohutusnõudeid ja sanitaarnorme.

Veebikursuse õppeprotsess toimub interneti teel erinevaid infotehnoloogilisi võtteid ja interaktiivseid tegevusi kasutades. Töö toimub e-õppekeskkondades nt Zoom, Googele Meet, Skype. Õpetajatel on ettevalmistus ning digipädevused erinevate keskkondade kasutamiseks, nt Google Forms, Padlet jm). Veebikursuse läbiviimiseks on õpetajale tagatud vajalikud tehnilised vahendid – arvuti, kõrvaklapid ja mikrofon, veebikaamera professionaalseks tööks.

Koolitusfirma tagab keelekursuste läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega õpetajad.